Fellini mõisa hakkas juhtima August Paul Adolphi poeg Oswald Paul Conrad Constantin, kes 1877. aastal abiellus Lätis Emily Sophie Alexandrine vabapreili von Wolffiga.

Kohe peale pulmi hakati Viljandis kavandama uut mõisahoonet. Parunipaari esiklaps, tütar Alexandrine Alice Emily nägi ilmavalgust 1878. aastal veel Fellini mõisa vanas häärberis. Alexandrine (hilisem von Mensenkampff) kirjutab oma mälestustes, et ta oli suur pettumus, sest esimeseks oodati ju poega. Kuid Alexandrine aktiivne, pidevalt tegevusi otsiv poisilik loomus “parandas seda viga”: tema mängukaaslased olid hobused ja koerad, päevad otsa tegutses ta õues ja aias ning eriti uhke oli ta siis, kui isa ta tööreisidele kaasa võttis. Nendel reisidel tutvustas isa tütrele põllumajanduse saladusi ja koos arutati äriplaane.

Uus neorenessanss-stiilis kivist mõisahoone valmis 1880. aastal arhitekt Friedrich Ferdinand Modi projekti järgi. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli mõisahäärber imekaunis, niisamuti ka seda ümbritsev park, mis lausa uppus rohelusse.

Viljandi lossi peasissepääs. Foto 1900. aastate algusest. Eesti Ajaloomuuseum SA

Alexandrine on oma lapsepõlvemälestustes kirjutanud, et ruumikas veranda oli suvel lossirahva lemmikkoht, kus tehti tööd, loeti, söödi lõunat, joodi kohvi. Seal asus ka tema mängunurk kiikhobuse ja nukkudega. Kaunite poleeritud jalakast ustega saali laes rippus suur Veneetsia kroonlühter ning seintel oli palju kunsti, muu hulgas Murillo maalide “Johannes lambaga” ja “Kristus ja Johannes merikarbiga” koopiad, mõned Itaalia ja Hollandi meremaalid ning suur maal talvemaastikuga. Toa nurgas peeglilaual seisis kolimise käigus lapse käest libisenud ning ninale viga saanud Goethe büst. Väikese salongi seintel oli samuti mitmeid maale, sealhulgas kaks Rembrandti koopiat. Samal korrusel paiknes veel ema kirjutustuba, mille seintel oli palju fotosid ning kus seisis Weizenbergi marmorreljeef vanavanematest. Vanemate suures magamistoas asus huvitav peegelkapp, milles oli lapsel põnev tuhnida, sest enne jõule tavatses ema seal kinke hoida. Lastetuba, toatüdruku tuba, söögivalmistus- ja söögituba, härrastetuba, isa kirjutustuba, puhvetituba ja tagumine veranda paiknesid kõik samal korrusel. Suur lai trepp viis ülemisele korrusele, kus asusid seitse külalistetuba ning suur valgusküllane pesukuivatuspööning.

Veel üks järsk trepp viis kõige ülemisele pööningule, kus hoiti vanu pudeleid, karpe ja kaste, millest lapsel oli tore endale nukumaju ja hobusetalle ehitada. Alexandrine armastas käia seal väikestest ümmargustest akendest kaugele loodusesse välja vaatamas.

Keldrikorrusel asusid mitu kuiva keldrit, teenijatetuba, käsitööliste tuba ja pesumaja.